Ilu- ja isikuteenused

Kui olete otsustanud tegevust alustada ilu- ja isikuteenuste valdkonnas, siis esimese asjana tuleb Teil viia oma tulevane salong vastavusse Sotsiaalministri 20. detsembri 2000. a määruses nr 86 „Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele” toodud nõuetele. Selle määruse mõistes on ilu- ja isikuteenus: juuksuri-, maniküüri-, pediküüri-, kosmeetika-, solaariumi- ja saunateenus. Ehitusprojekti esitamine Terviseametile on kohustuslik vaid siis (Rahvatervise seaduse §12 lg 3), kui seda nõuab kohalik omavalitsus. Salongiomaniku seisukohalt oleks selle esitamine kasulik samm, kuna sellisel juhul vaadatakse projekt juba enne ehitustööde algust üle ning salongiomanik võib olla kindel, et vähemalt projektis pole vigu, mis hiljem nõuaksid kulukaid parandusi. Kuna projekte ja ruume vaatab üle kohalik regionaalosakond, siis palume Teil pöörduda Terviseameti kohalike regionaalosakondade poole. 

Ilu- ja isikuteenuse osutajale laienevad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuded. Enne tööle asumist peavad ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad vastavalt „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ §13 läbima tervisekontrolli ning omama tervisetõendit.

Mõned üldnõuded, millele peavad ilu- ja isikuteenust osutavad ettevõtted vastama:

  • Ettevõte võib asuda teenuse osutamiseks ette nähtud eraldi hoones, üldkasutatavas hoones või elamus.

  • Ettevõtet ei planeerita korrusele, kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest.

  • Ilu- ja isikuteenuseid võib osutada elamutes, kui sissepääs teenuse osutamise ruumidesse on elamu sissepääsust eraldi. Ühine sissepääs on lubatud kõigi korteriomanike või korteriühistu üldkoosoleku kirjalikul nõusolekul.
  • Saunateenust võib osutada ka elamu soklikorrusel.
  • Teenuste osutamise ruumide seina, lae, põranda ning sisustuse pinnad peavad olema vett mitteimavast materjalist, kergesti puhastatavad ning taluma niisket koristust.
  • Saunaruumide seintes, lagedes ja põrandates peab olema auru- ja hüdroisolatsioon.
  • Tööruumides peab olema kesk-, elektriküte või ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi.
  • Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanalisatsioon.
  • Tööruumides peab olema mehaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. Juhul kui juuksuri-, maniküüri-, pediküüri- ja kosmeetikateenuse ettevõte asub elamus ning töökohtade arv on üle kolme, peab olema ehitatud iseseisev ventilatsioon, kusjuures heitõhk tuleb viia hoone katusest kõrgemale.
  • Kõik tööruumid ja seadmed peavad enne töö alustamist ning tööpäeva jooksul olema puhtad.

Hügieeninõuded kliendi teenindamisel juuksuris, maniküüris, pediküüris

  • Kliendi rõivad tuleb protseduuri ajaks katta kaitsekeebiga, kael – paberist või riidest salvrätiku või käterätikuga.
  • Kõik teenindamisel kasutatav korduvkasutusega pesu (käterätikud, salvrätikud, linad) tuleb vahetada pärast iga klienti.
  • Tööpäeva lõpus tuleb kaitsekeebid pesta, pesemisel tuleb kasutada pesemisvahendeid.
  • Kliendi teenindamine peab toimuma puhta ning asjakohaselt töödeldud instrumendiga.
  • Korduvkasutusega instrumendid, mille kasutamisel tekib oht nahasekreedi ja vere edasikandmiseks, on vaja steriliseerida.
  • Juukseharjad, -rullid, fööniharjad tuleb puhastada ja pesta sooja vee ning pesemisvahendiga.
  • Pediküüri tegemise käigus kasutatavat jalavanni tuleb pesta harjaga ja pesemisvahendiga kuuma voolava vee all ning desinfitseerida pärast iga klienti või kasutada ühekordselt kasutatavat katet.
  • Tööpinnad peavad olema puhtad ning vajadusel desinfitseeritud.
  • Lubatud on läbi viia üksnes neid protseduure, mis ei ole seotud nahahaiguste ravimise ja kosmeetiliste vigade kirurgilise korrigeerimisega.
  • Teenuse osutamise käigus avastatud pedikuloosi juhul teavitatakse klienti nii täide kui tingude olemasolust. Juuksur võib kliendi teenindamisest keelduda või lõpetada alustatud protseduuri, arvestades hügieeninõuded kliendi teenindamisel. Pedikuloosiga kliendi teenindamisel kasutatud instrumendid tuleb töödelda desinsektandiga(pedikulotsiidiga). Lõigatud juuksed tuleb kohe korjata kotti, mis suletakse ja viiakse prügikonteinerisse.

 

 

Kuidas kasutada isikukaitsevahendeid (EST)?

 

Kuidas kasutada isikukaitsevahendeid (RUS)?

 

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Teenuse pakkujale suunatud info

1. Millest alustada ilusalongi avamisel?

Esimese asjana tuleb viia tulevane salong vastavusse nõuetele.

Ehitusprojekti esitamine Terviseametile on kohustuslik vaid siis, kui seda nõuab kohalik omavalitsus.

2. Kas ilusalongi avamiseks on vajalik tegevusluba või Terviseameti kooskõlastus?

Ilusalongi avamise jaoks ei pea omama Terviseameti luba ega kooskõlastust.

3. Millised nõuded kehtivad ilusalongidele?

  • Põhiline õigusakt, mis reguleerib ilu- ja isikuteenuste osutamist on sotsiaalministri 20.12.2000. a määrus nr 86 "Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele".
  • Tarbijakaitseseadus: § 9 kohaselt peavad kaup ja teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele seaduses sätestatu kohaselt.
  • Ilu ja isikuteenuse osutajale laienevad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuded. Enne tööle asumist peavad ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad vastavalt „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ §13 läbima tervisekontrolli ning omama tervisetõendit.
  • Teenuse osutamisel peab arvestama muuhulgas toote nõuetele vastavuse seaduse nõudeid. Seaduse § 5 lg 1 kohaselt ei või turule lasta ega kasutusele võtta toodet, mis ei ole ohutu. Sama seaduse § 7 lg 2 p 3 kohaselt tuleb ohutuse kindlaksmääramisel võtta arvesse muuhulgas ka toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave. Seega peab teenuse osutamisel järgima teenuse käigus kasutatavate seadmete tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid. Kasutusjuhised peavad olema tegevuskohas kättesaadavad.
  • Teenuse osutamisel kasutatavad meditsiiniseadmed peavad vastama meditsiiniseadme seaduse nõuetele.
  • Ettevõtte tööpindade ja instrumentide dekontamineerimiseks kasutatavad tooted (ehk biotsiidid) peavad vastama biotsiidiseaduse nõuetele.
  • Alates 29.05.2018 jõustus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele". Määruse nõuded kohaldatakse ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust (sh ilu- ja isikuteenused). See omakorda tähendab, et uued ümberehitatavad või rajatavad ilu- või isikuteenuseid pakkuvad ettevõtted peavad arvestama määruse 28 nõuetega.

4. Kas ilusalongi tööruumis peab olema joogivee varustus või piisab ainult salongi tualettruumis väljaehitatud valamust?

Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanalisatsioon.

5. Kas ilusalongi võib avada elamus?

Ettevõte võib asuda teenuse osutamiseks ette nähtud eraldi hoones, üldkasutatavas hoones või elamus. Teenuseid võib elamutes osutada, kui sissepääs salongi ruumidesse on elamu sissepääsust eraldi. Ühine sissepääs on lubatud kõigi korteriomanike või korteriühistu üldkoosoleku kirjalikul nõusolekul.

6. Millega peab arvestama esteetilise mittekirurgilise meditsiinilise protseduuri osutamisel (nõuded teenuseosutaja kvalifikatsioonile/ ruumidele) / kes võib teenuseid osutada?

7. Millised protseduurid kuuluvad mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride hulka?

  • Kõik injektsioonipõhised protseduurid (näiteks botuliinitoksiini injektsioonid, täitesüstid,  mesoteraapia);
  • Laserprotseduuridest: tätoveeringute lasereemaldamine, nahapigmentatsiooni/ kapillaaride/ vms nahamoodustiste eemaldamine;
  • Muud invasiivsed protseduurid: näiteks krüolipolüüs, karboksüteraapia, veenide skleroteraapia, mikronõelumine (kui tungib sügavamale  või 0,2 mm nina ja silmade ümber, 0,5 mm ülejäänud näol ja kaelal ning 1 mm ülejäänud kehal), keemiline naha koorimine (keskmine ja sügav), niitidega näopinguldus, sügav dermabrasioon.

Kuna protseduure tuleb pidevalt juurde, siis loetelu ei ole lõplik. Ilusalongis protseduuride juurutamisel tasub eelkõige pöörduda Terviseameti poole ning uurida, millised nõuded laienevad sellele protseduurile ning millega arvestada  teenuse ohutuse tagamiseks.

 

8. Kelle poole pöörduda, kui ettevõte soovib taotleda tegevusluba

Kui on küsimusi seoses tegevusloa taotlemise või tervishoiutöötajate registreerimisega, tuleb pöörduda Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna poole (Kaidi Usin,  kaidi.usin@terviseamet.ee , 650 9864).

Tarbijale suunatud info

1. Mida peab teadma klient /millega peab arvestama, kui ta soovib teha mittekirurgilist esteetilist protseduuri?

  • Kindlasti tasub kontrollida teenuse pakkuja kvalifikatsiooni (ettevõttel tegevusloa olemasolu, teenuseosutajal – registreering riiklikus registris)
  • Uurida teenuseosutaja kogemuste kohta antud valdkonnas (kui kaua on ta töötanud selles valdkonnas, millal viimati käis koolitusel). Võimalusel vaadata teiste klientide tagasisidet.
  • Kindlasti tutvuda protseduuri iseloomu ning käiguga. Oluline on teada, millised on protseduuri näidustused ja vastunäidustused.
  • Tutvuda teaduspõhise kirjandusega, uurida infot võimalike ohtude ja tüsistuste kohta, mis võivad esineda pärast protseduuri.
  • Teavitada teenuse osutajat varem teostatud iluprotseduuride ja kasutatud toodete kohta. Esiteks ei pruugi erinevatel protseduuridel kasutatavad tooted/ained sobida üks teisega. Teiseks võivad varasemalt tehtud protseduurid mõjutada uue protseduuri tulemuslikkust.

2. Kelle poole soovitate pöörduda mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride teostamiseks?

Kindlasti tervishoiualase haridusega teenuse pakkuja poole, kes on registreeritud tervishoiutöötajate registrisse (ehk tema pädevused on kontrollitud ning talle on lubatud tegutseda selles valdkonnas). Samuti tuleb veenduda, et ettevõttel on tegevusluba eriarstiabi osutamiseks, mis kindlustab, et kõik nõuded teenuse osutamiseks antud tegevuskohas on täidetud.

3. Milliseid allikaid usaldada protseduuride tausta ja võimalike komplikatsioonide uurimiseks? Kas tasub uskuda seda infot, mis on teenuseosutaja veebilehel avaldatud?

Ettevõtete veebilehtedel protseduuride kohta infot avaldatakse eelkõige kliendi tähelepanu võitmiseks ja konkreetse meetodi tutvustamiseks/reklaamimiseks. Enamasti sisaldab see üldist infot protseduuri kohta. Kuid protseduurile minnes tasub tutvuda ka teaduspõhise infoga (sh reaalsetele teadusartiklite või uuringutega).

4. Kvaliteedi/hinna suhe

Sooduspakkumine ei tähenda alati, et tegemist on ebakvaliteetse või vähem tõhusa protseduuriga. Kuid alati tasub säilitada selge mõistus sooduspakkumiste osas, mis tunduvad liiga ahvatlevad. Näiteks võib selle taga olla reeglite eiramine või teenindaja vähene kogemus. Samuti võib sooduspakkumine olla seotud uudse metoodika juurutamisega, mis tähendab et teenuse pakkujal on vähene kogemus antud protseduuri teostamisel.

Klient võib alati küsida teenusepakkujalt, millega on seotud sooduskampaania, uurida teiste klientide tagasisidet ning saadud info põhjal langetada otsus.

5. Kuhu pöörduda protseduurijärgsete komplikatsioonide puhul?

Komplikatsioonidest tuleb kindlasti teavitada teenuse pakkujat. Kui teenuse pakkuja ei ole tervishoiutöötaja, siis tasub täiendavalt konsulteerida ka arstiga. Arst hindab terviseseisundit ja dokumenteerib läbivaatuse tulemusi, vajadusel määrab ravikuuri (näiteks põletikuliste protsesside puhul hindab antibiootikumiravi vajalikkust, määrab lisauuringuid, suunab eriarsti poole).

6. Millised on võimalikud tüsistused laserprotseduuride puhul?

Protseduurijärgsete võimalikke tüsistuste spekter on üsna lai ning jaguneb kohesteks (valu, villide teke, koorikute teke, verejooks, urtikaaria) ja hilisemateks tüsistusteks (pigmendihäired, allergilised reaktsioonid, tätoveeringu tumenemine, armide teke).

_________________________________________________________
Viited:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4411590/
https://www.jaadcasereports.org/article/S2352-5126(15)00037-5/pdf
https://www.karger.com/Article/Pdf/369191

7. Millised on võimalikud tüsistused täitesüstide puhul?

Ameerika Toidu- ja ravimiameti (FDA) andmetel on aastatel 2014-2016 täitesüstide järgselt teatatud kõrvaltoimetest sagedasemad olid turse, infektsioon, sõlmed, tükid ja valu. Samuti esineb tõenäosus täitesüstide järgselt jääda pimedaks. Riske suurendab oluliselt asjaolu, et pidevalt lisandub uusi täitesüstide tootjaid ning tätiesüstid on muutunud kõikjal populaarsemaks.

_________________________________________________________
Viited:
https://www.accessdata.fda.gov/scripts/cdrh/cfdocs/cfmaude/search.cfm
Povolotsky, R; Oleck, N. (2018).  Adverse Events Associated With Aesthetic Dermal Fillers: A 10-Year Retrospective Study of FDA Data. (https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/0748806818757123).
Dermal Fillers (Soft Tissue Fillers). (2018) (https://www.fda.gov/MedicalDevices/ProductsandMedicalProcedures/CosmeticDevices/ucm619837.htm).
Injectable neurotoxins and fillers: There is no free lunch. Jason Emer, MD⁎, Heidi Waldorf, MD (https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0738081X11002094).

8. Millised on usaldusväärsed teadusallikad iluprotseduuride kohta?

Infot tasub otsida ametlikest kohtadest (sh rahvusvahelised juhendid ja soovitused), teadusartiklite andmebaasidest (nagu näiteks www.sciencedirect.com;  www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed), Ameerika toidu- ja ravimiameti (FDA) ametlik veebileht (hwww.fda.gov).

 

 

Hügieeninõuded saunavahenditele 

 

  • Kasutusse antavad kuivatusvahendid (saunalinad, rätikud) peavad olema puhtad ning pakitud.
  • Puhas pesu tuleb hoida mustast eraldi.
  • Ei ole lubatud üürida ega mitmekordsesse kasutusse anda seepi, pesunuustikut või -harja, vihta, kammi, laval või pesemisel kasutatavat istumiskatet.
  • Ihu ja jalgade pesemiseks tuleb kasutada eraldi pesukausse, mida saab eristada kuju või märgistuse järgi.
  • Erineva märgistusega pesukausse tuleb hoida eraldi.
  • Pesukausid peavad olema desinfitseerimisele vastupidavast materjalist.
  • Suurpuhastust tuleb teha vajaduse järgi, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.
  • Alates 03.06.2018 jõustus muudatus ehitusseadustikus, mis taaskehtestab puudega inimeste erivajadusi arvestades nõuded ehitistele (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele", edaspidi määrus nr 28). Muuhulgas kohaldatakse nõuded ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust.
  • Ühe olulise muudatusena tekib ilusalongi omanikul kohustus tagada puudega inimeste takistuseta liikumine ja ehitise kasutamine ning asjakohase teabe kättesaadavus. Sellest tulenevalt peavad uued ümberehitatavad või rajatavad ilu- või isikuteenuseid pakkuvad ettevõtted arvestama määruse 28 nõuetega.

Meditsiiniseadmed ja esteetilised protseduurid

 

Esteetiliste teenuste valdkond areneb kiiresti ning üha rohkem saabub turule seadmeid, mille eesmärk on muuta inimest kaunimaks ja vähendada vananemismärke. Sellised seadmed, millest paljud töötavad elektriga, eemaldavad näiteks nii üleliigseid karvu kui siluvad nahka. Esteetiliste teenuse käigus kasutatavate seadmete toimeks võib olla näiteks:

  • Fibroblastide stimulatsioon, mille tagajärjel toodetakse uut kollageeni.
  • Armide ühtlustamine, akne ja naha laikude vähendamine, kortsude silendamine.
  • Erinevate armide korrigeerimine.
  • Karvade või tätoveeringute eemaldamine laserite abil.
  • Pehmete kudede täitmine.
  • Rasvkoe vähendamise seadmed lipolüüsi või lipoplastika abil.
  • Seadmed, mida kasutab teenuseosutaja loetletud toimete saavutamiseks, on MEDITSIINISEADMED (näiteks laserseadmed, IPL, mikronõelumise seade, plasmapen, fillerid aga ka igasugune muu seade, mis on toodetud ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks).
  • Eestis võib levitada või professionaalselt kasutada (st kasutada teenuse osutamisel või koolituste korraldamisel) ainult nõuetekohast meditsiiniseadet. Seega enne seadme soetamist ja kasutuselevõttu tuleb veenduda, et seade vastab EL nõuetele.
  • Eestis on kohustuslik teavitada II a, II b või III riskiklassi meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme levitamisest ja esmakordsest kasutuselevõtust meditsiiniseadmete andmekogu kaudu (leitav www.msa.sm.ee).
  • Tootele omistab otstarbe ainult tootja või tootja volitatud esindaja. Seadme otstarve on toodud kasutusjuhendis, pakendil, reklaamis. Levitaja või importija ei tohi muuta seadme otsarvet. Kasutaja peab kasutama seadet vastavalt kasutusjuhendile.

Mida tähele panna meditsiiniseadme soetamisel/kasutusele võtmisel?

 

Veendu, et toode on viidud Euroopa Liidu turule:

  • Tootja asub Euroopa Majanduspiirkonnas (EMÜ) ja tema nimi ning aadress on tootel, kasutusjuhendil, müügipakendil.
  • Kui seadme tootja asub väljaspool EMÜ-d (ehk toode on imporditud kolmandast riigist, näiteks Hiinast), siis peab olema toodud ka volitatud esindaja nimi ja aadress, kõigis kohtades, mis tootja nimi ja aadress.
     

CE märk ja teavitatud asutuse numbri olemasolu:

  • CE märk peab olema kõikidel elektriseadmetel.
  • Küsige tootjalt/volitatud esindajalt vastavusdeklaratsiooni koopiat, mille väljastab tootja või volitatud esindaja ning mis kinnitab seadme vastavust EL õigusele ning millega tootja võtab ka ainuvastutuse. Kontrollige, kas dokumentides toodud direktiivid on kehtivad.
  • Teavitatud asutuse number on neljakohaline number CE märgi juures. Küsige lisaks deklaratsioonile ka sertifikaati ning veenduge, et deklaratsioonil on viidatud sertifikaadile ning et tekstis on ära toodud teavitatud asutuse nimi ning kood. Samuti kontrollige, kas tegemist on töötava teavitatud asutusega: NANDO andmebaas on leitav ec.europa.eu/growth/tools-databases/nando/index.cfm )
     

Kui kahtled, küsi meie käest: mso@terviseamet.ee
 

Levitaja, volitatud esindaja ja tootja definitsioonid ning kohtusused on toodud toote nõuetele vastavuse seaduses.